Vabakoolide ajalugu

1830-ndatel aastatel tekkis Taanis ärksate lapsevanemate protestiliikumine tolleaegse karmi kooli vastu, kus õpetaja hirmu ja tihti ka kehaliste karistusmeetmetega püüdis õpilastele õppeaineid õpetada. Grupp ärksamaid lapsevanemaid oli arvamusel, et sellised meetodid võtavad lastelt ära õpi- ja uudishimu, rõõmu olla laps.

Sellises koolis õpitakse vajalikud tekstid pähe, mõistmata, millest jutt.

Et vanemad julgesid võtta vastutuse oma laste õpetamise eest neile sobivatel meetoditel, on kindlasti selleaegse rahvaliikumise tulemus, mis Taanis käimas oli. See andis vanematele julguse iseseisvalt mõelda ja toimivale koolisüsteemile vastu hakata, valides oma lapsi õpetama need õpetajad, keda nad usaldasid, ja kes mõtlesid vanematega ühtemoodi.  

Uut kooli hakati nimetama: Vaba Kool (taani k Fri Skole).

Vabakool on laste kool, mille omanikud on vanemad ja mis toetub vabadele kooliideedele, mis said alguse üle-eelmisel sajandil, Grundtvigi ja Koldi tegutsemise tagajärjel.

Kooli idee seisnes selles, et inimene on loodud vabaks isiksuseks, kes julgeb vastutada koos teiste inimestega meie kõigi ja ühiskonna õnneliku arengu eest.

Kooliõpetaja Kristen Kold oli nendest isemõtlevate lapsevanemate mõtetest väga haaratud, ja ka tema enda elufilosoofiaga sobis selline mõttelaad hästi kokku: kus ja kuidas tuleks lapsi õpetada ja kasvatada.

Kold oli veendunud, et  elav sõna, jutustamine, elavdab laste fantaasiat ja tundeid, et neist kasvaksid head ja täiuslikud inimesed.

Koldi jaoks oli ülioluline, et lapsed tunnetaksid õpitava vajadust iseendale ja teistele. Et õpetaja suhtles läbi õppeprotsessi laste fantaasia ja tunnetega, koos loodi ühine õppimise maailm, kus lapsed õppisid usaldama nii iseennast kui koosõppimise jõudu, kuulama teisi ja esinema ise. Jutustamine oli õppeprotsessi tähtsaks osaks, sest see äratas fantaasiad ja tunded.

Kold leidis, et laste õpetamine ja kasvatamine on vanemate asi – vanemate vabadus – vanemate vastutus.

Vabadus valida oma lastele kool ja õpetajad, keda nad usaldavad.

Kirikuõpetaja ja luuletaja N.F.S. Grundtvig oli Koldi jaoks suur inspiratsioon. Grundtvigi teooria inimese arengust, kus lapsepõlv on fantaasia ajaperiood, puberteediiga on tunnete periood ning täiskasvanud inimeseks olemise aeg on teadvuse ajaperiood, sai pöördepunktiks Koldi pedagoolistele ja  eluvaatelistele veendumustele.